Käisime suusatamas, üllatus-üllatus, sest oli jälle koolivaheaeg. Ööbimiskohaks sai väga uus ja moderne külake Osada Sniezka, kus oli olemas väike veepark, jõusaal ja mänguruum. Isegi animaatorid, kes tegid lastega igasugu mänge ja tantse. Selline suvine kuurort suvise programmiga, isegi hotelli tiigri maskott oli hommikusöögil lapsi tervitamas. Hommikusöök oli rikkalik, üks parimaid, mis ma erinevates hotellides saanud olen. Jaapani Kyoto hotellis oli võrdväärne kui mitte rikkalikum. Aga mis ei meeldinud, oli see, et basseini, jõusaali ja hommikusöögile tuli minna läbi õue, mis omakorda tähendas riidesse panemist ja üleriiete ära võtmist.
See aasta avastasime Karpaczi ski arena suusaradasid. Jäime rahule. Samuti proovisime Winterpoli Karpaczi rajad ära. Jäid veidi lahjaks. Tegin väikese looduse ringi ronides Kopa mäe otsa ja all sõitsin mäeistme köisteega. Huvitav kogemus - rahvusparki sisenemiseks tuli osta pilet. Teine tähelepanek oli, et paljudel inimestel olid naelketid jalanõude ümber. Ma ei osanud selle peale tullagi, et midagi sellist võib vaja minna, aga õnneks sain ilma hakkama. Ilm oli ilus, kuid soovitan need omale muretseda kui on plaanis Kopa mäe otsa ronida talvel lume ja jääga, see on väga järsk ülestõus. Päeva kardio oli selleks päevaks tehtud.
No comments:
Post a Comment