Mikulas

Sellel aastal sai neid Mikulasi üritusi nii palju, et ühelegi jõulupeole ei jõudnud (osaliselt oli põhjuseks muidugi ka haigus...no ikka köha ja nohu, isegi palavik ja tüdrukul kõrvavalu). Aga hakkan siis neid üritusi siin ükshaaval lahkama :D

Esimene üritus, kuhu läksime oli issi töökoha kaudu korraldatud teatrietendus ABC teatris. Nagu tavaks, võtsid lapsi vastu Mikulas, ingel ja kurat. Poja luges luuletust ja tüdruk pääses niisama. Said mõlemad kingituseks suured kommikarbid. Seekord oli elamuseks kohalik laat ja käsitöönurgad lastele. Poja kaunistas piparkooke, mõlemad vorpisid omale rinnamärgid ja midagi tegid veel, aga see on mul juba meelest läinud.

Aga selle aasta teatritükk oli küll suureks pettumuseks. Mul oli õhus mitu korda küsimus, kas see oli ikka lastele mõeldud. Kohati oli etendus nii sürreaalne, et minulgi oli raskusi selle vaatamisega, mis siis veel lastest. Minu lapsed küsisidki etenduse ajal mitu korda, mis see on? Kes see on? Aga toreda elamuse pakkus koer, kes lavalt paar korda läbi jooksis ja hunti mängis. Pealegi õpetati selles tükis lastele kuidas tulega mängida, kuidas aknast alla hüpata, et kinke teeb ja toob ema või rikas onu ning tagatipuks veel ema alkoholi joomine laval. Ma leidsin, et see tume, raske ja kurvavõitu etendus ei olnud sugugi lastesõbralik (no kuulge kui see lõppeb nii, et ema läheb sellele rikkurist onule naiseks ja lapse saadavad internaat kooli....on ju kurb lõpp). Nii et rasket kultuuri juba pudru ja lusikaga.


Teiseks ürituseks oli rongisõit Mikulasi, ingli ja kuradiga. Seltsiks vanaema ja vanaisa. Tagant järgi sain teada, et tüdruk pidas ennast vapralt üleval ning ainuke nutu koht oli siis kui kurat ta näo tahmaseks oli teinud.

Kolmandaks ürituseks oli kolmiku külastus pojal lasteaias.



Neljas ja viimane, kuhu tüdruk enam minna ei tahtnud, sest tal oli juba kõrini kuraditest, oli jälle meie sporditrenni koht. Aga kuna seal olid ka meie sõbrad ja naabrid kohal, siis leppis tüdruk ka minekuga. Seekord esinesin ma tüdrukuga teiste ees ning see oli lust ja lillepidu. Ma käisin ta kõrval ning toetasin, kus vaja, aga muidu ronis ja turnis ta ise kõikidest takistustest üle. Poja esines iseseisvalt.

Viiendaks ning ootamatuks magusakohaks osutus naabrinaine, kelle juurde Mikulas jättis ka meie lastele kommipakke.

No nii intensiivse nädala kohta pole ka ime, et jõuluüritused ära jäid. Lasteaias ma küll käisin poja esinemist vaatamas, aga see oli ka kõik.