Ma olen tahtnud seda blogi postitust juba mitu nädalat kirjutada aga ikka ei ole jaksanud. Nüüd ma vaikselt kriban ja loodan selle romaani kirja saada. Ehk siis elu lapsega.
Magamise saaga: põhimõte oli, et laps magab algusest peale oma voodis, mis ka ilusti õnnestus 6-elukuuni, siis hakkas laps nii tihti üles ärkama (no oma iga tunni või isegi poole tunni tagant), et ma ei jaksanud ning andsin alla ja võtsin lapse enda kõrvale magama. Sellega ta läks tagasi oma 2-3 tunni tagant ärkamise rutiini kuigi aeg-ajalt ikkagi ärkab ka tihti. Avastasin, et hea oli teda samuti pikemalt üleval hoida ehk kella 18 asemel hakkasime magama panema 20 ajal. Nimelt lapse magamise aeg nihkus kella 22.00 pealt vaikselt kella 18 peale ja siis nüüd on liikunud kella 21.00 peale.
Samuti suudab ta olla järjest 3 tunni asemel juba 4 tundi üleval, vahel isegi 5-6 tundi - kõigub küll ja silmad vajuvad pooleldi kinni, aga magama ei jää. Päeva peale tuleb 2,5 tundi lõunauinakut, tavaliselt kaks magamist aga nädalavahetuseti õnnestub ainult üks uinak. Viimase nädala olen peaaegu igapäev pidanud 2 tundi jalutama või istuma, sest laps magab nii mõnusalt vankris.
Ühesõnaga hetkel panen ta rinna peal magama ja tõstan oma voodisse ning siis kui ise lähen magama, ärkab üles, tuleb terveks ööks minu juurde kaissu. Tavaline taks on 12 tundi magamist.
Tegelikult 9ndast kuust peaks laps juba ilusti ilma söömata magama aga ju siis ta on mul päeval nii iseseisev, et teeb öösel kaisus olemist tasa ning võib-olla ka söömist, sest maailm on ju nii huvitav ja vajab avastamist, et kellel on aega seda söögi peale kulutada.
No comments:
Post a Comment